Milliseid koostisaineid oma ilutoodetes väldime ja miks?

Mõni nädal tagasi tegime Sundãri Facebooki lehel küsitluse: milliseid koostisaineid oma ilutoodetes väldite ja miks? Tulemused on kokku loetud ning nüüd annamegi ülevaate, milliseid koostisaineid te oma toodetes kõige enam väldite.

Meie Facebookis läbiviidud küsimusele tuli ligi 80 vastust, mille põhjalt saab juba esimesi järeldusi teha küll. Kõige enam välditakse:

Parabeene (65% vastajatest)
Alkoholi (42%)
Mineraalõlisid (40%)
Silikoone (16%)
Sulfaate (15%)
Lõhna- ja värvaineid (7%)

Samuti ütles 5% vastajatest, et nemad ei jälgi toodete koostisaineid üldse. Ning 22% vastajatest ütles, et ostavad-eelistavad looduslikke tooteid, kuid ei täpsustanud, millised on nende jaoks looduslikud tooted.

Mis on aga need aineid, mis peituvad koondnimetajate "parabeenid", "alkohol", "mineraalõlid" jne. all ning miks need siis nii kahjulikud on, et neid sisaldavad tooted ostmata jäävad?

Esmalt tuleb alustada sellest, et kui loete kosmeetikatoote pakendil olevat koostisainete nimekirja, siis teadke, et koostisained märgitakse tootepakendile kahanevas järjekorras. Seega kui leiate kahjuliku aine koostisainete eesotsast, on see targem kasutamata jätta; kui aine on tagapool, siis sisaldub seda tootes imeväike kogus ja see on juba tunnetuse küsimus, kas kasutate toodet või mitte.

PARABEENID

Võivad olla pakendil nimetatud kui: butyl/metyl/etyl/propyl/isobutyl paraben.

Parabeenid, mida on kosmeetikatööstuses kasutatud üle 70 aasta, on kasutusel säilitusainetena ning nad takistavad teie lemmiktoodetes seente, bakterite ja mikroobide kasvamist, eriti soojades ja niisketes (vannitoa) tingimustes. Parabeenid sisalduvad 75-90% nahahooldustoodetes, isegi beebitooted ja mõned nn. “naturaalsed” tooted sisaldavad parabeene.
Miks siis parabeene nii väga peljatakse ja välditakse: esiteks seetõttu, et parabeenidele omistatakse allergiaid ja nahaärritusi põhjustavat toimet; on uuringuid, mis seostavad parabeene vastumõjuga paljunemisvõimele ja soodustava mõjuga vähi tekkele; samuti on infot, et parabeenide kehasse jõudmisel peab keha neid hormoonideks (peamiselt naissuguhormoonideks), mille rohkus mõjutab meeste libiidot ja viljakust.
Sama palju kui on parabeenide kahjulikkust kinnitavaid uuringuid, on ka nende ohutust tõendavaid uuringuid, mis kinnitavad, et parabeenid, eriti väikeses koguses, ei oma tervisele märkimisväärset riski. Samuti pole selgelt tõestatud parabeenide ja erinevate haiguste vahelised seosed.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et parabeenide kahjuks kui kasuks rääkivad materjali on võrdselt palju ning hinnangut, kas need on ohtlikud meie tervisele või mitte, on keeruline anda. Kui võtta päris must-valgelt, siis kuni parabeenid pole ametlikult keelustatud, on need piisavalt ohutud meie tervisele. Teisalt aga, kus suitsu sealt tuld ning otsus, kas kasutada tooteid, mis sisaldavad parabeene, jääb siiski Teie enda teha.

ALKOHOL

Võib olla pakendil nimetatud kui: SD alcohol, ethanol, denatured, isopropyl, methanol, benzyl alcohol või ethyl alcohol.

Miks alkoholi nahahooldustoodetes kasutatakse? Alkoholi sisaldavad nahahooldustooted on kiiresti kuivavad ning jätavad nahal õhkkerge tunde. Ja seda me ju tunda tahame - toode, mis imendub-kuivab kiiresti, ei jäta nahka õliseks vms.

Kuigi internetist võib leida erinevat infot alkoholi mõjudele nahal, kinnitab enamik uuringuid kinnitab, et ükskõik, milline on Su naha seisukord, alkohol peamise komponendina Su nahahooldustootes, pole meie nahale kasulik. Miks siis nii? Ilutoodetes sisalduv alkohol aitab tootes sisalduvad koostisained nagu retinool ja vitamiin, efektiivselt nahakihtidesse viia, kuid teeb seda naha loomulikku kaitsekihti lõhkudes, mis koosneb lipiididest, ensüümidest, antioksüdantidest ja mille eesmärk on naha head tervist pikaajaliselt säilitada. Ja see ongi asja peamine kurja juur. Alkohol kahjustab nahka koheselt ning käivitab ahelreaktsiooni, mis jätkub veel pikalt peale seda, kui alkohol ise on aurustunud ning naha loomulik kaitsekiht pole võimeline end ise väliste mõjude eest kaitsma.

Siiski on olemas ka nn. "head" tüüpi alkohole, nn. rasvalkoholid (nt. cetyl aclohol), mida kasutatakse ilutoodetes paksendajate ja naha pehmendajatena. Nende mõju nahale pole kaugeltki halb, vaid vastupidi - kuivale nahale võivad need väga hästi mõjuda.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et alkohol kahjustab meie naha loomulikku kaitsevõimet, kuivatab nahka, võimendab rasuse ja aknese naha probleeme ning on enneaegse vananemise põhjustaja. Aga jällegi, seni kuni alkoholi pole ilutoodetes lõplikult keelatud, pole üks-ühele selle kahjulikkus tõendatud ning otsus, kas alkoholi sisaldavaid tooteid kasutada, jääb Teie enda teha.

MINERAALÕLID

Võib olla pakendil nimetatud kui: Mineral Oil, Petrolatum, Petroleum, Paraffin, Paraffinum Liquidum, Petroleum Jelly; eesti keeles: mineraalõli, petrolaatum, parafin, vaseliin.

Mineraalõlisid saadakse petrooleumist bensiini valmistamisel. Need on odavad, värvitud, lõhnatud, ei tekita allergilisi reaktsioone erinevalt looduslikest taimeõlidest ning moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad tunde nagu nahk oleks pehme ja niisutatud.
Mineraalõli moodustab nahale aga kile, mida võib võrrelda plastikkilega; selle kaitsev kiht takistab hooldavate komponentide imendumist ja jääkainete eraldumist. Sisuliselt kasutavad mineraalõlid naha sügavamates kihtides olevat niiskust, imevad selle nahapinnale ning kuivatavad sind seestpoolt.
Mineraalõlid ummistavad poore ja ei lase nahal hingata, samuti aeglustub drastiliselt nahas D-vitamiini tootmisprotsess. Pikaajalisel kasutamisel kogunevad toksiinid ja bakterid naha sisse, mille tagajärjel tekivad komedoonid ja vistrikud ning nahk muutub elutuks. Näiteks, kui võtame käsivarre paljaks ja paneme kilekoti ümber käe, siis läheb nahk kile all peagi higiseks. Täpselt sama juhtub ka siis kui kanname nahale mineraalõli sisaldavat kreemi. Seetõttu ei tohiks kuiva või tundliku näonaha hooldamiseks valida kreeme, mille peamiseks koostisosaks on mineraalõlid. NB: enamik odavaid kosmeetikatooteid sisaldab mineraalõlisid.
Siiski tuleb taas rõhutada, et kuni mineraalõlid pole ilutoodetes keelatud, pole nende kahjulikkus 100% tõendatud ning jällegi jääb Teie enda valikuks, kas kasutada tooteid, mis sisaldavad mineraalõlisid, või mitte.

Kolm enim nimetatud koostisainet oleme nüüd läbi käinud ning jätkame nüüd lühemalt ainetega, mida lisaks neile veel nimetasite.

SODIUM LAURETH SULFATE (SLS) - sünteetiline hästi vahutav kemikaal, mis on väga tõhus rasvade eemaldaja, viies samaaegselt nahalt ka selle loomuliku kaitsekihi. Tegu on seedesüsteemi ärritava ainega, mis võib kuivatada juukseid ning ärritada silmi; põhjustada allergiaid ja juuste väljalangemist. SLS-i leidub 90% toodetes, mis vahutavad! Näiteks hambapastad, dušigeelid, šampoonid jne. Kui SLS-i on tootes juba 0,5%, siis on see nahka ärritav ja kahjustav. Sarnase toimega: Naatrium Laureth Sulfate, Ammonium Laureth Sulfate (ALES).
LÕHNAAINED (PERFUME, PARFUM, FRAGRANCE) - lõhnaained on kõige enam allergiaid tekitavad koostisosad kosmeetikatoodetes. Need võivad põhjustavad nahaärritust, sügelust, peavalu, pigmendilaike ning võivad tekitada vähki. Lisaks võivad mõjutada meie kesknärvisüsteemi ja kilpnäärme tegevust.
IMIDAZOLIDINYL UREA (ehk Imidazolidinüül karbamiid) – parabeenide järel teisel kohal kõige enam kasutatavatest säilitusainetest kosmeetikatoodetes. Võivad põhjustada dermatiiti, eraldada formaaldehüüdi.
PHTHALATES ehk ftalaadid – kasutatakse naha niisutajana, aga ka plastiku pehmendajana. Võivad mõjutavad hormoonide käitumist ja mõjuda halvasti viljakusele.

Peame rõhutama, et tegu pole absoluutse tõega - materjal on kokku pandud internetis saadaoleva kirjanduse põhjal ning me ise pole selleks läbi viinud teaduslikke uuringuid. Võtkem seda kui informatsiooni, mille põhjal teha teadlikumaid valikuid ning pidagem meeles kaht asja:

esiteks: kuni mingit konkreetset koostisainet pole ametlikult keelatud, ei saa seda otseselt haiguste ja terviseprobleemidega seostada ning meil pole põhjust seda 100% vältida;
ning teiseks: koostisained on pakendil reastatud kahanevad järjekorras ning lõpupoole sisalduvate komponentide kogus on imeväike.